Käesolev aasta on juubeliaasta - Laitse Seltsimajal täitub 15 aastat tegutsemist. Teismelise iga saab peagi läbi, on aeg heita pilk minevikule ja vaadata sirge seljaga tulevikku.
Selleks, et kõik päris algusest peale ära rääkida, läheme kõigepealt aastasse 1219 kui Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse ristisõdijate sõjakäiku Revalasse:
"Kui aga hommik kätte oli jõudnud, käisid nad ringi mööda kõiki külasid, süüdates neid põlema ja tappes inimesi ja võttes teisi kinni ja röövides palju karja ja saaki, jõudsid õhtuks külasse, mida kutsutakse Ladise, ja puhates seal öösel, läksid nad järgmisel päeval teise, naaberkülla, mida kutsutakse Culdale, ja said suure röövsaagi.”
Aastal 1866 loodi Laitse vald (Laitz). 1894 aastal osteti vallamaja ja vaestemaja tarbeks Laitse mõisast 120 rubla eest 2 tiinu maad. 1895. aastal ehitati Laitse vallamaja, hoonel 10 akent, üks pott- ja üks telliskivi ahi, 1 pliit, 2 korstent, ehitajaks Jaan Alttof (Althov). Samal aastal ehitati hoonesse kelder ja ümber aed. Järgmisel aastal lisandusid veel palkon viie aknaluugi, kahe kohtupingi ja pööningutrepiga. Laitse vald oli väike ja pisike oli ka vallamaja. Vallamaja hoone valmides hinnati selle väärtuseks 800 rubla.
1939. aasta vallareformi järel Laitse vald kaotati. Vallamaja eluruumidesse kolis kohaliku kooli juhataja. Kantselei ruumi jäi alles sideagentuur, kaaslaseks kolis koolimajast aga Laitse avalik raamatukogu.
1945. aastal tehti sellest majast Laitse külanõukogu…
„…kuhu asus võim, mis keelas, käskis, poos ja laskis. Hiljem muidugi elukorraldus stabiliseerus, muutus inimsõbralikumaks.“
1973. aastal, kui suleti Laitse Algkool, jäi vanas vallamaja hoones asuv raamatukogu ainsaks kooskäimise kohaks kohalikule rahvale. Ühiselt peeti seal naistepäeva ja teisi tähtpäevi, tegutsesid naisansambel ja näitering.
Aeg möödus ja raamatukogu koliti Laitse Lossi, sidekontor oli juba varem sinna üle viidud. Vanasse vallamajja jäid ainult „üürilised“. Kantselei tuba jäi siiski külarahvale kooskäimise kohaks. Selles vanas majas oli ka üks hilisem pidulik sündmus – 1989. aasta veebruaris tähistas Laitse rahvas oma ajaloovalgusse astumise 770. aastapäeva.
Talude uuesti tekkimisel kogunes rahvas ikka sellesse vanasse hoonesse küsimusi arutama ja lahendama. 1994. aastal ja 1995. esimesel poolel korraldati seal väikelastele joonistustunde ning pastor Vähi pidas sealsamas kohalikele elanikele jumalateenistust. Kord nädalas võttis majas laitse elanike muresid kuulda Kernu Vallavalitsuse esindus.
1995. aasta juuli – vana vallamaja lammutati talgute korras. Arvo Upan on see mees, kes kogu hingega ettevõtmisse suhtus ning arhitekti ja töödejuhatajana töö käima pani ning hiljem lõpuni viis. Ühiskondlikus korras tehti palju tööd ära ning aktiivsemad mehed olid siinjuures Enn Järvlepp, Kalju Edovald, Ants Kobi, Ants Alliksaar, Aivar Alliksaar, Jaan Mättik, Johannes Romulus, Heino Nurm ja mitmed teised. Tehnikaga toetasid talumehed Matti Luts ja Meelis Viikmaa. Et Laitse ei jääks mingiks preeriakolkaks valla ääremaal, aitas ettevõtmisele kaasa ka vallavanem Enn Karu.
Sama aasta hilissügisel pandi vana maja taastatud vundamenti nurgakivi.
„Laitse Seltsimaja ehituse ajal rippus Laitse poes ja seltsimaja seinal üleskutse tekstiga: “Kui jood ja ostad poest õlut ja viina, anna ka oma rahaline panus Seltsimaja ehituseks.“ Ja nii mõnigi sent kukkus ühiskassasse.“
1997. aasta miinimumprogramm nägi ette uste ja akende paigaldamise ning sise-, elektri- ja santehnikatööde teostamise.
1998. aastal sai hoones valmis nn prantsuse kamin ja sisetööd. Maja sai viisteist akent ja kaks korstent, hiljem lisandus kaminale ka üks ahi. 12. detsembril avati hoone pidulikult, ehitusele oli kulunud ca 550 000 krooni ja annetustena saadud 110 tihumeetrit palke.
„Keegi ei saa Sind, kallis eestimaalane, paremaks muuta, kui Sa seda ise ei taha. Aga me tahame ju paremaks saada ja ka eesti külas inimväärset elu elama hakata. Eks ütleb laulusalmgi, et kuni Su küla veel elab, elad Sina ka...“
Vastvalminud maja peremeheks-perenaiseks said Uno ja Ilona Melis, tegevust alustasid mitmed huviringid nii perenaistele kui lastele, koos käis laulukoor. Tagasi kolis ka Laitse Raamatukogu, tõsi, siiski ainult üheks päevaks nädalas, aga piisav seegi. Tähistati rahvalikke tähtpäevi ja peeti pulmi. Korraldati kohvik-klubiõhtuid mille aitasid sisustada tuntud artistid, nagu Eino Baskin, Silvi Vrait, Siiri Sisask, Dave Benton jne.
2006. aastaks olid aga senised tegevused end ammendanud ja Laitse Seltsimaja tegevus natukene soikunud, vajati nn. „uut verd“. Kohale kutsutud rahvakoosolek otsustas valida endi seast uue juhatuse ja eestvedajad. Otustati, et need võiksid olla Terje Rand, Urve Koobak ja Einar Alliksaar.
2007. aasta algul alustati kohe talgutega, kõpitseti Seltsimaja sisemuses ja tehti korda hoone ümbrus. Sügisel ehitati Seltsimaja hoone ümber aed.
Alustati uuesti erinevaid ringitegevusi, korraldati erinevaid üritusi. Jaanipäeva tähistamine on neist üheks olulisemaks saanud. Tehti uuesti tutvust projektide kirjutamisega, kust muidu ikka võtta piisav raha unistuste täitmiseks ja tegevuste toetamiseks.
2009. aastal lõpetas tegevuse MTÜ Ladise Arendusühing ning tegevust alustas MTÜ Laitse Seltsimaja.
2011. aastal valmisid Laitse Seltsimaja territooriumile kossuplats ja Vabaõhulava.
2013. aasta sügisel algasid peale kolme aastat ettevalmistusi, selgitusi, paberimäärimist ja vigadest õppimist taas ehitustööd. Viisteist aastat kasutust on hoonet piisavalt kulutanud ja väsitanud. Seekord saab Laitse Seltsimaja endale uue küttesüsteemi, aknad, uksed, teise korruse lisasoojustuse - kõik selleks, et külarahval oleks jätkuvalt koht, kuhu kokku tulla. Ehituse maksumus ca 72 000 eurot ja seekord kohaliku kaupluse seinale üleskutset ei ole tarvis panna. Ehitust toetab PRIA, läbi Leader meetme, lisaks on õla alla pannud mitmed ettevõtjad ja külaelanikest toetajad.
„Millal Seltsimaja valmis saab?“
Arvestades eelpool kirjutatut, ega vist ei saagi kunagi, ajalugu lihtsalt kordub…
Kui loo alguses oli ühel majal kindel hind, siis täna seda enam ainult rahas mõõta ei saa - see sisaldab higi, verd, pisaraid, emotsioone, mälestusi, hetki, unistusi ja saatusi.
Viisteist aastat ei olegi nii pikk aeg, aga 118 või 794 aastat? Oleks ju tore kui aastal 2131 või 2807 kirjutataks kohalikus meedias „minevikust“ ja jälle mainitaks ära see sama armsaks saanud „vana maja“.
Lugupidamisega,
Einar Alliksaar
Laitse Seltsimaja tegevjuht
(artikkel ilmus Kernu valla ajalehes Oma Vald - detsember 2013)
Kasutatud allikad: